Sotsiaalse arengu strateegia on lähenemisviisi Communities That Care süda ja Rootsis on sellest saanud mudeli töö kõige nähtavam osa. Ettekandes Rootsi elluviimise kohta kirjeldas Birgitta Månsson – Rootsi CTC koolitaja, kes tegutseb praegu organisatsiooni Prevention Sverige juhatuses –, kuidas strateegiat Rootsi omavalitsustes tutvustati, ja eelkõige Malmö linnas.
Rootsi elluviimise kuus sammast
Månsson esitas CTC kui terviklikku mudelit, mis toetub kuuele võrdse kaaluga sambale. Koos moodustavad need ühtse raamistiku noorte tervisliku arengu toetamiseks.
- Esimene sammas on teaduslik alus. Iga tegevus ja strateegia toetub uurimistulemustele. See tõendusbaas annab lähenemisviisile usaldusväärsuse ja suurendab selle toimimisvõimalusi praktikas.
- Teine sammas on keskendumine põhjustele, mitte sümptomitele. CTC keskendub ja kogumile, mis kujundavad noorte heaolu ja arengut. Noorteuuring mõõdab neid tegureid kohapeal, mis teebki sihipärase sekkumise võimalikuks.
- Kolmas sammas on kohanemine kohalike vajadustega. Igal kogukonnal on oma väljakutsed ja tugevused ning kohalikud andmed toovad need päevavalgele. Vastuse kohandamine tagab, et valitud strateegiad on just selle kogukonna jaoks asjakohased ja tulemuslikud.
- Neljas sammas on tulemuslike programmide valik. Kui CTC Rootsis kasutusele võeti, polnud tõenduspõhistest programmidest riiklikku nimekirja. Algatajad pöördusid seetõttu rahvusvaheliste registrite poole, nagu Blueprints, ning hakkasid tulemuslikke programme importima ja Rootsi jaoks kohandama.
- Viies sammas on kogukonna mobiliseerimine. CTC toob kokku laia ringi osalisi – koolid ja raamatukogud, ühendused ja ametiasutused –, et töötada välja ja ellu viia ühine nägemus. See osaluse laius loob pühendumust ja hoiab algatused käimas.
- Kuues sammas ja Månssoni arvates kõige tähtsam on seotuse mõiste. Sotsiaalse arengu strateegia eesmärk on luua tugevad sidemed laste ja nende sotsiaalse keskkonna vahel, mida peetakse tervisliku arengu võtmeks.
Sotsiaalse arengu strateegia tuumas
CTC keskmes seisab , mida Månsson kirjeldas kui omamoodi retsepti noorte tervislikuks arenguks. Retseptil on kolm olulist koostisosa:
- Esimene on tähenduslikud kaasamisvõimalused. Lapsed ja noored vajavad võimalusi, mis loevad, mis annavad neile tunde, et nad annavad midagi väärtuslikku.
- Teine on oskuste õpetamine, mida nad nende võimaluste edukaks kasutamiseks vajavad. Ilma oskusteta viib võimalus pettumuseni, mitte saavutustundeni.
- Kolmas on pingutuse, edusammude ja edu tunnustamine. Tunnustus kinnistab positiivset käitumist ja motiveerib edasisi pingutusi.
Selle retsepti tulemus on seotus: kuuluvus- ja kiindumustunne perre, kooli ja kogukonda. Seotus omakorda teeb noored valmis jagama nende inimeste väärtusi ja veendumusi, kellega nad on seotud. Rootsis on need väärtused määratletud kui austus kõigi inimeste võrdse väärtuse vastu, üksteise aitamine, vastutuse võtmine, püsivus ja rõõm.
Mudel töötab mõlemas suunas ja Månsson rõhutas seda selgelt. Kuritegelikud rühmitused kasutavad noorte värbamiseks samu põhimõtteid: nad pakuvad võimalusi kaasa teha, õpetavad vajalikke oskusi ja annavad tunnustust. Tulemuseks on side rühmitusega ja selle antisotsiaalsete väärtuste omaksvõtt. Õppetund prosotsiaalsetele täiskasvanutele on, et nad peavad sama protsessi läbi viima paremini ja teadlikumalt, kui nad tahavad noori tervisliku tee jaoks võita.
Praktikasse viimine Rootsis
Rootsi valis strateegia levitamiseks ebatavalise tee. Kui CTC Malmös kasutusele võeti, polnud tõendatud mõjuga programme saadaval. Algatajad otsustasid käsitleda sotsiaalse arengu strateegiat ennast programmina ja töötasid välja koolitusformaadi selle kinnistamiseks igat liiki organisatsioonides ja asutustes.
Månsson kirjeldas struktureeritud üheksasammulist elluviimisprotsessi, mille eesmärk on tagada, et strateegiat mitte ainult ei õpetata, vaid ka praktiseeritakse. See algab hoolika ettevalmistuse ja kohtumisega asjaomase organisatsiooni juhtkonnaga. Pärast koolitust ise järgnevad järelkohtumised ja tugi elluviimise ajal. Kord aastas antakse edusammudest aru .
Kvaliteedi tagamiseks valmistatakse sertifitseeritud koolitajaid rolliks ette ja nad peavad vastama kindlaksmääratud nõuetele. Nad osalevad koolitusel, viivad esimesed sessioonid läbi koos kogenud koolitajatega ja peavad sertifikaadi säilitamiseks andma vähemalt neli sessiooni aastas.
Osalejad õpivad esmalt strateegia taga olevat teooriat. Seejärel koostavad nad isikliku tegevuskava tööks ühe lapsega, kellega nad korrapäraselt kokku puutuvad. Lõpuks töötavad nad rühmades välja, kuidas strateegiat oma organisatsioonis kinnistada.
Malmö haare on tähelepanuväärne. Linna viies CTC piirkonnas on koolitatud üle 3000 inimese, nende hulgas raamatukogude, linnaplaneerimise osakondade, vabaühenduste, koolide ja ujulate töötajad, aga ka kinnisvaraomanikud ja paljud teised organisatsioonid.
Mõte on: iga täiskasvanu saab anda positiivse panuse ja mida rohkem inimesi strateegiat rakendab, seda suurem on mõju kogukonnale.
Varased tulemused on julgustavad. Månsson teatas, et ühes CTC piirkonnas oli kahe aasta pärast 24 riskitegurist 18 vähenenud. See on praktikatulemus ühest piirkonnast, mitte kontrollitud hindamine, kuid see osutab suunas, mida võiks oodata, kui lai kogukonnapõhine lähenemisviis ja sotsiaalse arengu strateegia süstemaatiline levitamine teevad seda, milleks need mõeldud on.
Lõimimine CTC protsessi
Strateegia on põimitud viieetapilisse CTC protsessi, mitte ei jookse sellega paralleelselt. Teises etapis tutvustatakse piirkonna meeskonna liikmetele strateegiat ja nad töötavad välja isiklikud tegevuskavad. Kolmandas etapis järgneb pikem töötuba strateegiaga koos töötamisest ja moodustatakse sotsiaalse arengu strateegia töörühm. Seal tuvastatud edendavad tegevused kaasatakse ressursside kaardistamisse ja kirjutatakse lõpuks neljandas etapis tegevuskavasse.
See tagab, et strateegiat viiakse ellu kogu CTC protsessi lahutamatu osana, mitte eraldi. See täiendab ennetusprogramme, mis tegelevad konkreetsete riskiteguritega, ning moodustab tegevuskava edendava poole.
Väljakutsed ja saavutused
Strateegia elluviimine Rootsis ei olnud lihtne. Alguses polnud tõenduspõhiseid programme ega riiklikku tulemuslike sekkumiste nimekirja. Algatajad pidid improviseerima ja kasutama sotsiaalse arengu strateegiat ennast oma programmina, et ennetustööga üldse alustada.
Teine väljakutse oli jätkusuutlikkus. Üheksasammuline elluviimisprotsess ja koolitajate sertifitseerimine on meetmed, mis peavad tagama, et strateegia kinnistub organisatsioonides pikaks ajaks, mitte ei rakendata seda ühe korra ja unustata.
Sellest hoolimata on saavutused märkimisväärsed. Piirkonnas, kus strateegiat kõige intensiivsemalt rakendati, vähenes 24 riskitegurist 18. Organisatsioonide ring, kes strateegiat kasutavad, on sama tähelepanuväärne: koolid ja lasteaiad, raamatukogud ja kultuuriasutused, kinnisvaraomanikud ja politsei. Strateegia on osutunud paindlikuks vahendiks, mida saab rakendada väga erinevates kontekstides.
Potentsiaaliga mudel
Rootsi kogemus sotsiaalse arengu strateegiaga osana lähenemisviisist Communities That Care näitab, et teaduslikult põhjendatud, kogukonnapõhine lähenemine ennetusele võib tuua muutuse. Keskendumine kaitsetegurite tugevdamisele ja lihtsa, kuid võimsa strateegia süstemaatiline levitamine on aidanud kaasa noorte heaolule osalevates kogukondades.
Mudel võib rännata. Selle kolm põhimõtet – võimalused, oskused ja tunnustus – on universaalsed ning neid saab rakendada väga erinevates kultuurilistes ja organisatsioonilistes keskkondades. Rootsi kogemus pakub haruldast, üksikasjalikku pilku sellele, mida nende praktikasse viimine hõlmab ja kus peituvad raskused.
Kogukonnapõhist lähenemist väärib eraldi rõhutamist. Mõte, et „keegi ei saa teha kõike, kuid igaüks saab midagi teha“, kajastab, miks lai osalus ennetuses on oluline. Kui võimalikult paljud täiskasvanud kogukonnas rakendavad sotsiaalse arengu strateegiat, loovad nad toetava keskkonna, kus noored saavad hästi areneda.
Månssoni ettekanne näitas, kuidas teadusel põhinevat strateegiat saab praktikasse viia ja mida see suudab saavutada, kui seda viiakse ellu süstemaatiliselt ja suures mahus. Igaühele Euroopas, kes tegeleb noorte ennetuse ja heaoluga, on Rootsi kogemus CTC-ga praktilise inspiratsiooni allikas – ja meeldetuletus, et mudeli edendav pool väärib sama palju tähelepanu kui programmid.