Liigu sisu juurde
Meetod · Noorteuuring

Noorteuuring

CTC noorteuuring muudab selle, mida kogukond oma noortest oletab, andmeteks. See on anonüümne, psühhomeetriliselt testitud mitmes seda kasutavas riigis ning aluseks ennetusele, mis jõuab iga lapseni, olenemata tema east.

Õpilane tõstab pilgu küsimustikult, välja lõigatud brändivärvide taustal
Anonüümne

Ühtegi õpilast ei saa tuvastada. Tulemused on olemas ainult kooliastme või piirkonna kohta, mitte kunagi üksikisiku või klassi kohta.

Valideeritud

Teaduslikult testitud (Saksa versiooni kohta Reder jt 2024) ja uuesti testitud igal pool, kus seda kohandatakse.

Kaitstud

Küsimustik on teaduslik mõõtevahend ja seda ei avaldata: avalikuks saanud küsimused kaotavad oma väärtuse mõõtevahendina.

Neli keskkonda.

Uuring vaatab kohti, kus laste ja noorte puhul tavaliselt ilmnevad riski- ja kaitsetegurid.

Perekond

Probleemkäitumise ajalugu, pere dünaamika, kasvatuspraktikad: noore lähim ring.

Kool

Seotus kooliga, koolis ebaõnnestumine, varane ja püsiv antisotsiaalne käitumine koolis.

Eakaaslased ja noor ise

Rühma kuulumine, isiklikud väärtused, valmisolek riskida: noorte sisemaailm.

Kogukond

Ainete kättesaadavus, elupiirkonna struktuurid, kiindumus kogukonda: laiem sotsiaalne ruum.

Sisukord
  1. 01Iga noore hääl loeb
  2. 02Mida küsitakse ja miks
  3. 03Mida kogukond tagasi saab
  4. 04Keda küsitletakse, kellele see kasu toob
  5. 05Anonüümsus, nõusolek ja eetika
  6. 06Üle Euroopa

Iga noore hääl loeb

on instrument, mis muudab kogukonna aimdused oma noorte kohta andmeteks. See on standardiseeritud anonüümne küsimustik, mille täidavad õpilased, tavaliselt vanuses üksteist kuni seitseteist aastat, ning mis mõõdab lähenemise lehel kirjeldatud riski- ja kaitsetegureid sellisena, nagu need tegelikult ühes konkreetses kohas esinevad. Vastavad õpilased on kogukonna mõõteriist; sellele järgnev ennetustöö on mõeldud kõigile selle kogukonna lastele ja noortele, noorimatest alates.

Uuring töötati välja koos CTC endaga Washingtoni Ülikoolis ning seda on kohandatud ja tõlgitud kõikjal, kus lähenemist kasutatakse, ja psühhomeetriliselt testitud mitmes riigis, nende hulgas Saksamaal, Horvaatias, Eestis ja piloteerimise tasemel Kreekas. Selle küsimused ei ole juhuslikud: iga väide ulatub tagasi aastakümnete pikkuse rahvusvahelise uurimistööni selle kohta, millised asjaolud kujundavad noorukite heaolu ja käitumist. Riiklikud kohandused kohandavad sõnastust, jätavad välja mittesobivad väited ja testivad usaldusväärsust uuesti, kuid aluseks olev struktuur jääb võrreldavaks, mis tegigi võimalikuks CTC European Networki riikidevahelise võrdluse.

Mida küsitakse ja miks

võib ette kujutada komistuskividena noore teel: need suurendavad tervise- või sotsiaalsete raskuste tõenäosust. on käsipuud: need tugevdavad noori ja aitavad neil toime tulla sellega, mis ette tuleb. Uuring vaatleb mõlemat neljas keskkonnas.

Eakaaslased ja noor ise. Millised on suhted eakaaslastega? Millised hoiakud on noortel endil? Väide nagu Mulle meeldib katsuda, kui kaugele ma minna võin väljendab kalduvust piire proovida, mis mõnes kontekstis on riskitegur. Mida sa arvad sinu east inimesest, kes tarvitab uimasteid? väljendab, kui aktsepteeritud on alkoholi ja uimastite tarvitamine eakaaslaste rühmas.

Perekond. Millist tuge perekond pakub ja kuidas konflikte lahendatakse? See osa küsib sõnaselgelt nii tugevuste kui ka probleemide kohta. Mu vanemad küsivad minu arvamust, kui tuleb otsustada midagi, mis mind puudutab mõõdab, kas noor tunneb end kaasatuna ja väärtustatuna, mis on kaitsetegur. Kas sa tuled oma ema või isaga hästi läbi? puudutab suhte kvaliteeti. Väited probleemkäitumise kohta perekonnas, näiteks kas keegi on kunagi tarvitanud kõvu uimasteid, on riski avastamiseks vajalikud ning neid küsitakse alati anonüümselt ja analüüsitakse ainult koondatult.

Kool. Kui mugavalt noored end koolis tunnevad? Kas nad kogevad survet või edu? Koolis käimine nõuab minult pingutust viitab nõrgale pühendumusele koolile.

Kogukond ja elupiirkond. Kui turvaliseks ja toetavaks piirkonda peetakse? Kui sa tahaksid, kui raske või lihtne oleks sul seal, kus sa elad, uimasteid hankida? mõõdab tajutud kättesaadavust, mis on üks selgemaid kogukonna tasandi riskitegureid.

CTC noorteuuringJoonis 1

Mida küsitakse ja miks.

Üks näidisküsimus keskkonna kohta näitab, kuidas küsimus kõlab ja mida see kogukonnale ütleb. Saksa versioonis on 28 skaalat, 15 riski- ja 13 kaitsetegurit, kokku 138 küsimust; riiklikud kohandused erinevad pikkuselt.

Näita näiteidPeida näited
  1. Eakaaslased ja noor ise

    Suhted eakaaslastega ja enda hoiakud.

    Millised on suhted eakaaslastega? Millised hoiakud on noortel endil?

    • Mulle meeldib katsetada, kui kaugele ma jõuan.

      Aitab mõista, kas esineb kalduvus piire proovida, mis on mõnes olukorras riskitegur.

    • Mida sa arvad sellest, kui sinuvanune tarvitab uimasteid?

      Näitab, kui vastuvõetav on alkoholi või uimastite tarvitamine eakaaslaste rühmas.

  2. Perekond

    Toetus, konfliktid ja tugevused pereelus.

    Millist toetust pere pakub? Kuidas konflikte lahendatakse? See osa käsitleb sõnaselgelt ka tugevusi ja pereelu positiivseid külgi.

    • KaitsetegurPere pakutavad võimalused prosotsiaalseks osalemiseks
      Mu vanemad küsivad minu arvamust, kui tuleb otsustada midagi, mis puudutab mind.

      Näitab, kas noored tunnevad end kaasatuna ja väärtustatuna, mis on oluline kaitsetegur.

    • KaitsetegurKiindumus perekonda
      Kas sa saad hästi läbi oma ema või isaga?

      Mõõdab suhete kvaliteeti ja on sõnastatud positiivselt. Küsimusi probleemkäitumise kohta perekonnas on vaja samuti, et riske näha; alati anonüümselt, alati koondatult.

  3. Kool

    Heaolu, surve ja edu koolis.

    Kui mugavalt noored end koolis tunnevad? Kas nad kogevad survet või edu?

    • RiskitegurMadal seotus kooliga
      Koolis käimine nõuab minult pingutust.

      Võib viidata raskustele koolikeskkonnas: kuuluvustunne, motivatsioon, õppesurve.

  4. Kogukond ja elupiirkond

    Turvalisus ja toetus seal, kus noored elavad.

    Kui turvaliseks ja toetavaks elupiirkonda peetakse?

    • RiskitegurUimastite tajutud kättesaadavus
      Kui sa tahaksid, kui raske või lihtne oleks sul seal, kus sa elad, uimasteid hankida?

      Kõrge tajutud kättesaadavus võib olla ise riskiks.

Joonis 1Näidisküsimused CTC noorteuuringust keskkonna kaupa.

Mida kogukond tagasi saab

Tulemusi ei esitata kunagi üksikisikute ega klasside kohta. Kogukond saab profiili: millised riskitegurid on kõrgenenud ja millised kaitsetegurid nõrgad, võrreldes võimaluse korral piirkondliku või riikliku võrdlusalusega. Osalevad koolid saavad tavaliselt oma koondaruande. Selle profiili põhjal valib CTC koostöövõrgustik kaks kuni viis tegurit, millega ta töötab, ja just need prioriteedid, mitte üldine tunne, et midagi tuleks ette võtta, määravad, milliseid programme ta seejärel valib. Uuring on protsessi kolmanda etapi keskmes ning seda korratakse vähemalt iga kahe aasta järel, kui tegevuskava on käivitunud.

CTC noorteuuringJoonis 2

Milline näeb tulemus välja.

Üks näidisskaala keskkonna kohta: nii näeb kogukond või kool oma väärtusi CTC aruandes võrdlusväärtuse kõrval. Võrdlusjooned on Alam-Saksi tegelikud liidumaa keskmised aastast 2021/22; näidiskoha tulbad on illustratiivsed, mitte ühegi päris koha andmed. Iga diagrammi kõrval olev näidisküsimus näitab vaid seda, kuidas selle skaala küsimus kõlab; aruanne ei sisalda üksikküsimusi, vaid ainult koondatud skaalaväärtusi.

Näita näiteidPeida näited
  1. Eakaaslased ja noor ise

    Prosotsiaalsed sõbrad vastupidavuse allikana.

    Kui prosotsiaalne on noorte lähim ring? Sõprus, mis jagab, lepitab või sekkub, on püsiv kaitsetegur.

    KaitsetegurIP45 väitega skaala
    Näiteväide
    Mitu sinu neljast parimast sõbrast on viimase kaheteistkümne kuu jooksul püüdnud teiste vahelist tüli lahendada?

    Tulp näitab skaalat IP4 (koondatud 5 küsimusest): noorte osakaalu, kellel on selgelt prosotsiaalne sõpruskond. Alam-Saksi keskmine 41% (Soellner jt 2023); näidiskoht on sellest kõrgemal, 48%.

  2. Perekond

    Kiindumus perekonda kui kandev kaitsetegur.

    Kui tihe on side perekonnaga? Kõrge väärtus on tugev kaitsetegur, alus, millele paljud muud meetmed tuginevad.

    KaitsetegurFP16 väitega skaala
    Näiteväide
    Kas sa saad hästi läbi oma ema või isaga?

    Tulp näitab skaalat FP1 (koondatud 6 küsimusest): noorte osakaalu, kellel on tihe kiindumus perekonda. Alam-Saksi keskmine 49% (Soellner jt 2023); näidiskoht on sellest veidi kõrgemal, 55%.

  3. Kool

    Seotus kooliga kooliaastate jooksul.

    Kui tugev on side kooliga ja kuidas see muutub 7. ja 10. klassi vahel? Trend klasside lõikes näitab, kuhu prioriteete seada.

    RiskitegurSR27 väitega skaala
    Näiteväide
    Mulle väga meeldib koolis käia.

    Tulbad näitavad skaalat SR2 (koondatud 7 küsimusest, vastused pööratud): noorte osakaalu, kellel on madal seotus kooliga, klassi kaupa. Alam-Saksi keskmine 44% (Soellner jt 2023, katkendjoon).

  4. Kogukond ja elupiirkond

    Sotsiaalne korratus elupiirkonnas.

    Kui turvaliseks ja korras olevaks noored oma elupiirkonda peavad? Nähtav hooletusse jätmine ja tajutud kuritegevus on probleemkäitumise klassikaline riskitegur.

    RiskitegurCR25 väitega skaala
    Näiteväide
    Seal, kus ma elan, on palju kuritegevust, näiteks röövimisi ja sissemurdmisi.

    Tulp näitab skaalat CR2 (koondatud 5 küsimusest): noorte osakaalu, kes tajuvad oma elupiirkonda sotsiaalselt korratuna. Alam-Saksi keskmine 48% (Soellner jt 2023); näidiskoht on sellest veidi kõrgemal, 52%.

Joonis 2Näidisskaalad CTC kogukonna aruandest: illustratiivne näidiskoht Alam-Saksi võrdlusväärtuse suhtes.

Keda küsitletakse, kellele see kasu toob

Uuring küsib keskkooliealisi noori, sest just selles eas saab riski- ja kaitsetegureid usaldusväärselt mõõta. Üheteistkümne või kaheteistkümne aastaselt oskab noor anda teavet oma perekonna, kooli, sõprade ja kohta ning hakkavad ilmnema käitumisviisid, mida ennetus peab ära hoidma, alates esimesest alkoholi tarvitamisest kuni vägivalla ja koolist väljalangemiseni. Vastused ei ole hinnang neile õpilastele. Need kirjeldavad tingimusi, milles kõik kogukonna lapsed kasvavad.

Need tingimused algavad palju enne keskkooli. Nõrk kiindumus perekonda, ebajärjekindel kasvatus, varajane pühendumuse puudumine koolile ja uimastite kättesaadavus elupiirkonnas kujunevad esimestel eluaastatel ja algkoolis. Kogukonna profiil, mis näitab neid kõrgenenuna, suunab seetõttu tegevuskava kogu vanusevahemikule, mitte ainult nendele klassidele, kes küsimustiku täitsid: perekonnaprogrammid imikute ja väikelaste vanematele, alushariduse asutused ja algkoolid, üleminekuaastad, noorsootöö ja laiem elupiirkond. CTC eesmärk on, et iga kogukonna laps, olenemata east, jõuaks andmetest tulenevate ennetustegevusteni ning et järgmine uuring kahe või kolme aasta pärast mõõdaks, kas see töötas.

Anonüümsus, nõusolek ja eetika

Uuring on kavandatult anonüümne. Nime, sünniaega ega muud tunnust, mis võiks õpilase eristada, ei koguta ning vastuseid säilitatakse ja analüüsitakse ainult kooliastme või piirkonna tasandil. Osalemine on vabatahtlik kahekordselt: vanemaid või eestkostjaid teavitatakse ja nad võivad nõusoleku andmata jätta ning iga õpilane võib igal hetkel keelduda või lõpetada. Iga läbiviimine lepitakse eelnevalt kokku vastutava haridusasutusega ning andmetöötlus on korraldatud vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR); üksikasjad erinevad riigiti ja neid dokumenteerib seal uuringut korraldav organisatsioon.

Küsimustik ise on kaitstud instrument. See antakse kogukondadele, kes viivad ellu CTC protsessi, koos organisatsiooniga, kellel on nende riigis kohandatud versioon; seda ei avaldata, sest uuring, mille väited on avalikud, kaotab oma väärtuse mõõtevahendina.

Üle Euroopa

Saksa versioon valideeriti Hildesheimi Ülikoolis ja see töötab veebis Alam-Saksi kuriteoennetuse nõukogu (Landespräventionsrat Niedersachsen) kaudu, automatiseeritud kogukonna- ja kooliaruannetega, mida võrreldakse liidumaa esinduslikust valimist saadud võrdlusalusega. Madalmaad kohandasid uuringu juba 1999. aastal; Horvaatia kasutas tõlgitud versiooni esimest korda Istrias 2004. aastal ja avaldas oma kohandatud küsimustiku 2010. aastal; Küpros viis 2007. aastal Nikosia piirkonnas läbi kreekakeelse versiooni. Rootsi ehitas oma versiooni üles projektis CTC European Network, mis seejärel võrdles neid kõiki üle piiride. Eesti, Kreeka ja Portugal kohandasid uuringu 2022. aastal ja piloteerisid seda aastatel 2022–2023; Eesti versiooni testiti 265 õpilasega Hiiumaal ja Märjamaal ning seda viiakse läbi kolmes Eesti pilootkogukonnas alates 2025. aasta sügisest, ja Portugali versiooni, mis loodi Lissabonis Iscte's, testiti 1218 õpilasega Assooridel. Horvaatia ehitab oma küsimustiku digitaalset versiooni projektis DIGIPREV (2025–2029, koos Varaždini maakonna ja CARNETiga), sealhulgas pikisuunalist uuringut ühes maakonnas ja digitaalset liidest kohalikele otsustajatele. Iirimaa esimene uuring Newbridge'is Kildare'i krahvkonnas valmistati ette koos Dublini Trinity Collegega ja selle esimesed tulemused esitati EUSPR-i konverentsil Dublinis 2026. aasta septembris. Pilootuuring hõlmas nelja keskkooli ja üle 1600 õpilase vanuses 12–18 ning kasutas Ameerika 2014. aasta küsimustikku väikeste kultuuriliste kohandustega; Iirimaa valideerimist ei ole veel avaldatud.

Kui sinu kogukond kaalub esimest uuringut, näitab riikide loend, kellega rääkida, ja korduma kippuvad küsimused käsitlevad vastamismäärasid, ajakavasid ja seda, mis andmetega juhtub.

Allikad
  1. Jonkman, H., Junger-Tas, J., van Dijk, B. (2005). From Behind Dikes and Dunes: Communities that Care in the Netherlands. Children & Society, 19(2), 105–116. doi.org/10.1002/chi.865Raamatukogus →
  2. Mihić, J., Novak, M., & Bašić, J. (2010). Zajednice koje brinu: CTC upitnik za djecu i mlade u procjeni potreba za preventivnim intervencijama. Ljetopis socijalnog rada, 17(3), 391–412. hrcak.srce.hr/64354Raamatukogus →
  3. Sveučilište u Zagrebu, Edukacijsko-rehabilitacijski fakultet. (2025). DIGIPREV – Razvoj metodologije digitalne procjene rizičnih i zaštitnih čimbenika (IIP-02-DIGIPREV, 1 October 2025 – 30 September 2029) [Project record]. CroRIS. croris.hr/projekti/projekt/15472
  4. Kapardis, A., Spanoudis, G., Kapardis, C., & Konstantinou, M. (2021). Cyprus. In D. P. Farrington, H. Jonkman, & F. Groeger-Roth (Eds.), Delinquency and Substance Use in Europe: Understanding Risk and Protective Factors (pp. 97–113). Springer. doi.org/10.1007/978-3-030-58442-9_6Raamatukogus →
  5. Groeger-Roth, F., van den Hazel, B., & de Vries, R. (2016). Communities That Care in Europe 1998–2015. The implementation of a community based prevention strategy in Europe: Overview & experiences. Technical report on the CTC Implementation Guide. CTC European Network, with the financial support of the Prevention of and Fight against Crime Programme, European Commission. communities-that-care.eu/downloads/ctc-european-network-implementation-guide-2016.pdfRaamatukogus →
  6. Siilbek, E., & Streimann, K. (2024). Adaptation of the Communities That Care Youth Survey for Use in Estonia: A Pilot Study. Journal of Prevention, 45(4), 483–500. doi.org/10.1007/s10935-024-00777-zRaamatukogus →
  7. Tomberg, J. (2026, April 27). Building a locally led prevention system in Estonia. Joint Action PreventNCD. preventncd.eu/newsroom/news-updates/building-a-locally-led-prevention-system-in-estonia/
  8. ΕΚΤΕΠΝ [Greek Documentation and Monitoring Centre for Drugs] (2024). Κοινότητες που Νοιάζονται: Προσαρμογή στα ελληνικά, πιλοτική εφαρμογή και έλεγχος της αξιοπιστίας του ερωτηματολογίου. University Mental Health, Neurosciences and Precision Medicine Research Institute (UMHRI), Athens. ektepn.gr/ctc-2023Raamatukogus →
  9. Henriques, S., & Rabelo, R. P. (2024). Adaptação do Communities That Care Youth Survey para Portugal: Um estudo piloto. Revista Foco, 17(12), Article e7361. doi.org/10.54751/revistafoco.v17n12-187Raamatukogus →
  10. Tobin, K., O'Donoghue, C., Shanahan, D., & Joyce, S. (2026, September 16). First pilot implementation of the Communities That Care Youth Survey in Ireland [Conference presentation abstract]. 17th EUSPR Conference, Dublin, Ireland. euspr2026.exordo.com/api/papers/353
  11. Dillon, L. (2025). Communities That Care in Ireland. Drugnet Ireland, (91), 32–34. drugsandalcohol.ie/43357/Raamatukogus →
Küsimused

Lapsevanemate ja koolide küsimused

Kas minu laps peab osalema? Kuidas nõusolek toimib?

Ei. Osalemine on vabatahtlik kahel tasandil. Vanemaid või eestkostjaid teavitatakse ette ja nad võivad nõusoleku andmata jätta; olenevalt riigist on see kas nõusoleku küsimine (opt-in) või sellest keeldumise võimalus (opt-out). Ja iga õpilane võib uuringupäeval keelduda, mis tahes küsimusest mööda minna või igal hetkel lõpetada, põhjust nimetamata ja ilma igasuguste tagajärgedeta. Õpetajatel palutakse see enne uuringu algust selgeks teha.

Kas mu lapse vastused on tõesti anonüümsed? Kuidas seda tagatakse?

Jah. Nime, sünniaega, aadressi ega muud tunnust ei koguta. Näiteks Saksa veebiversioonis saab iga õpilane ühekordse juurdepääsukoodi, mis ei ole seotud ühegi nimekirjaga. Vastuseid salvestatakse ainult kooli ja klassiastme kaupa ning tulemusi esitatakse ainult piisavalt suurte rühmade kohta, et ühtegi üksikisikut ei saaks ära tunda, mitte kunagi viieteistkümneliikmelise klassi kohta. Ei kool, vanemad ega kogukond ei näe ühtegi üksikut küsimustikku.

Mis tulemustega juhtub? Kas neid võidaks kasutada minu lapse või meie perekonna vastu?

Ei saaks, sest pole midagi, mida kasutada. Tulemused eksisteerivad ainult rühmastatistikana: nende klassiastme õpilaste osakaal, kes teatavad teatud kogemusest. Need lähevad kogukonna CTC koostöövõrgustikule ja koondatud kujul osalevatele koolidele, et teavitada, millist tuge pakutakse. See tugi ei ole suunatud tagasi vastanud klassiastmetele: profiil kirjeldab tingimusi, milles kõik kogukonna lapsed kasvavad, ja sellele järgnevad meetmed jõuavad igas vanuses lasteni, alates väikelaste vanematele mõeldud programmidest kuni noorsootööni. Ükski ametiasutus ei saa üksikandmeid, sest neid ei ole olemas. Kui riigi õigus seda nõuab, kiidab haridusasutus uuringu ülesehituse heaks ja see vaadatakse enne läbiviimist andmekaitse seisukohalt üle.

Miks uuring küsib joomise, uimastite ja koduste konfliktide kohta?

Sest need on kõige tugevamate ennustajate hulgas probleemidele, mida kogukond püüab ennetada, ning uuring, mis need välja jätaks, annaks profiili, kust kõige olulisem teave puudub. Küsimusi esitatakse neutraalselt, kõrvuti sama paljude küsimustega tugevuste kohta: kas õpilased tunnevad end kodus väärtustatuna, kas neil on täiskasvanuid, kellega rääkida, ja võimalusi koolis panustada. Neile vastatakse anonüümselt ja neid analüüsitakse ainult koondatult, mistõttu ühtegi vastust ei saa kunagi seostada lapse ega perekonnaga.

Miks ma ei või küsimustikku lihtsalt veebis lugeda?

Vanemad saavad seda näha. Koolid teevad kogu küsimustiku enne uuringut tutvumiseks kättesaadavaks ja paljud korraldavad infoõhtu. Seda ei avaldata internetis, sest mõõteriist, mille väited vabalt ringlevad, lakkab usaldusväärselt mõõtmast: õpilased, kes on küsimusi enne arutanud, vastavad teisiti ning eri aastate ja kohtade tulemused lakkavad olemast võrreldavad. USA algne instrument on avalik, kuid riiklikud kohandused, näiteks Saksa versioon, on litsentseeritud ja nende litsentsitingimused nõuavad seda.

Kõik küsimused →

Järgmised sammud

Loe edasi