Kaheksa tegurit, mis otsustavad, kas CTC elluviimine õnnestub

Raske on „kuidas“

Communities That Care lubab kogukonnale tõestatud viisi noorte uimastite tarvitamise, vägivalla ja muu probleemkäitumise ennetamiseks. Nagu enamiku teadusel põhinevate lähenemisviiside puhul, ei peitu tegelik raskus mitte küsimuses mis, vaid küsimuses kuidas. CTC põhimõtted on selgelt määratletud. Kas need midagi muudavad, otsustab elluviimise kvaliteet.

See ei ole ilukõne, vaid üks CTC kirjanduse paremini dokumenteeritud tulemusi. Juhuslikustatud uuringus, mis CTC tõendatuse rajas, said kaheteistkümnest sekkumiskogukonnast igaüks paketi: koolituse, tehnilise toe, rahastatud koordinaatori ja raha programmide jaoks. Nad paigaldasid süsteemi suure rakendustäpsusega (Quinby jt, 2008), viisid ellu kolmteist tõendatud mõjuga programmi, järgides kõrgel määral põhikomponente ja nõutavat elluviimise määra (Fagan jt, 2008), ning nelja aasta pärast viisid ellu rohkem tõendatud mõjuga programme ja jõudsid rohkemate lasteni ja peredeni kui kontrollkogukonnad (Fagan jt, 2011). Kakskümmend kuud pärast uuringu rahastuse lõppu töötas üksteist kaheteistkümnest koostöövõrgustikust endiselt (Gloppen jt, 2012). See, kui hästi koostöövõrgustik toimis, ennustas, kas selle kogukond võttis teadusel põhineva ennetuse üldse kasutusele (Shapiro jt, 2015).

Värskeim Euroopa tõendus jutustab sama lugu teiselt poolt. CTC-EFF, Hannoveri Meditsiiniülikooli juhitud uuring, uuris, kas CTC muudab kogukonna ennetussüsteemi mõne aastaga. Selle vaatlusaken jäi täielikult pandeemia sisse ja erinevalt USA uuringust ei rahastanud see osalevates kogukondades koordinaatorit. Nendel tingimustel edenes elluviimine vähe ja süsteemimõju ei olnud veel võimalik näidata (Röding jt, 2026). Autorid ei loe seda sõnaselgelt CTC vastu tunnistuseks, vaid tõendiks selle kohta, kui palju sõltub elluviimise tingimustest. Samade piirkondade metaanalüüs toetab seda lugemist: üle kaheteistkümne sobitatud kogukonnapaari leiti positiivne üldmõju tõenduspõhise ennetuse kasutuselevõtule (g = 0,57) koos suure varieeruvusega piirkondade vahel, millest elluviimise kvaliteet üksi seletas 40,5% (von Holt jt, 2025; seni konverentsiettekanne). See ei räägi vastu suurema põhiuuringu nulltulemusele; see seletab seda. Kus elluviimine oli hea, liikus midagi. Keskmiselt üle kõigi kogukondade mitte.

Käesolev artikkel esitab kaheksa tegurit, mis praeguse tõenduse põhjal otsustavad, kas CTC elluviimine õnnestub või takerdub, ning lõpeb enesehindamisega, mille koostöövõrgustik saab ise läbi töötada.

Mida elluviimise uurimine näitab

Allpool toodud tegureid toetab kaks uurimistöö kogumit. Esimene on Ameerika Ühendriikide elluviimiskirjandus, eelkõige uuringud, mis saatsid uuringut Community Youth Development Study ja varasemat CTC osariigiülest kasutuselevõttu Pennsylvanias. Teine on CTC-EFF, mis uuris aastatel 2021–2023 38 Saksamaa CTC kogukonda koos võrdluskogukondadega ja andis esimesed olulised Euroopa andmed elluviimise kvaliteedi kohta (Röding jt, 2023).

USA tööst paistavad silma neli tulemust. Koostöövõrgustikke, mis alustasid suurema valmisolekuga ja toimisid seespidiselt hästi, peeti tulemuslikumaks (Feinberg jt, 2004). Meeskonna saadud tehnilise toe hulk oli seotud sellega, kui hästi see aja jooksul toimis (Feinberg jt, 2008b). Pennsylvanias jätkas 90% koostöövõrgustikest pärast esialgset kolmeaastast rahastusperioodi ja umbes kaks kolmandikku töötas veel neli aastat pärast selle toetuse lõppu, paljud olid meelitanud ligi rahastuse algsel tasemel või sellest kõrgemal (Feinberg jt, 2008a). Ja uuringus endas ennustas teadusel põhineva ennetuse kasutuselevõttu kogukonnas mitte koostöövõrgustiku pelk olemasolu, vaid koostöövõrgustiku suutlikkus ja toimimine (Shapiro jt, 2015).

CTC-EFF-ist näitavad kaks suutlikkuse mõõdet tulemustega märgatavat seost. Kogukondadel, kus oli tugev sektoritevaheline koostöö ennetuses, oli tõenduspõhise ennetuse elluviimise statistiline šanss 26 korda suurem; kogukondadel, kus oli tugev kogukonna jõud, mida mõistetakse kui võimet koostada kohalikule vajadusele vastavaid kavasid, oli šanss 19 korda suurem (Birgel jt, 2025). Mõlemad hinnangud toetuvad 38 kogukonnale ja on vastavalt ebatäpsed; usaldusvahemikke parandati 2025. aastal ja need on laiemad, kui esialgu teatati. Need on seosed ristlõikeandmetes, mitte näidatud põhjuslikud mõjud. Sama ettevaatus kehtib seotud tulemuse kohta: kogukondades, kus ennetuse suutlikkus oli suur, oli noorte alkoholitarvitamise statistiline šanss umbes 3,5 korda väiksem (Birgel jt, 2023).

Saksamaa piirkondades oli elluviimise kvaliteedile suurim mõju viiel tegural:

• vähem koostöötakistusi kohalike asutuste vahel,
• tugevam toetus kohalikelt eestvedajatelt, võtmeisikutelt, kes annavad protsessile oma autoriteedi,
• suurem kogukonna valmisolek,
• hea väline tugi koolituse ja tehnilise abi kaudu,
• piisav tööaeg CTC koordinaatorile.

Kaheksa tegurit ühe pilguga

Sellele uurimistööle ja CTC töö praktilisele kogemusele toetudes saab välja tuua kaheksa edutegurit. Loetelu ja allpool esitatud enesehindamine järgivad elluviimise soovitusi, mille Hannoveri uurimisrühm CTC-EFF-ist tuletas (Walter jt, 2025).

Piisavad ressursid koordineerimiseks

CTC-EFF on selles küsimuses üheselt mõistetav: piisavalt komplekteeritud koordinaatori ametikoht on otsustav. Andmed näitavad, et koordinaatori suutlikkus ja pädevus mõjutavad otseselt ja positiivselt konfliktide vältimist koostöövõrgustikus ja elluviimise kvaliteeti. See peegeldab USA kogemust, kus uuring rahastas koordinaatorit igas sekkumiskogukonnas ja kus koordinaatori rolli koostöövõrgustiku töö korraldamisel kirjeldatakse elluviimisuuringutes üksikasjalikult (Fagan jt, 2009a; Arthur jt, 2010).

Üks levinumaid probleeme praktikas on alakomplekteeritus. Paljud kogukonnad püüavad protsessi läbi viia vähem kui poole ametikoha mahus ja see on osutunud kahjulikuks. Koordinaator on osalejate keskne kontaktpunkt, korraldab kogu protsessi ja hoiab suhtluse niidid koos. Kõik see võtab aega ja pidevat tähelepanu.

Koordinaatori ametikoha jaoks on osutunud toimivaks mitu rahastusmudelit, olenevalt sinu riigi õigusraamistikust:

• kaasrahastus tervisekindlustajate või rahvatervise fondide poolt, kus ennetusõigus seda lubab,
• ametikoha kinnistamine olemasolevas struktuuris, näiteks rahvatervise osakonnas või noorsootöö osakonnas,
• väikeste omavalitsuste puhul maakonna või regionaalasutuse tugi,
• allikate ühendamine: omavalitsuse eelarve, projektitoetused ja sihtasutuste rahastus.

Kus koordineerimine oli piisavalt ressurssidega kaetud, olid elluviimise kvaliteet ja ennetustulemused märgatavalt paremad. Pennsylvania kogemus lisab pikema vaate: koostöövõrgustikud, mis esialgse toetuse üle elasid, tegid seda suuresti seetõttu, et leidsid järelrahastuse algsel tasemel või sellest kõrgemal (Feinberg jt, 2008a).

Lai osalus kohalikus protsessis

Peaaegu pooled CTC-EFF-is küsitletud koostöövõrgustikest hindasid erinevate rühmade kaasatust ebapiisavaks. Osalus oli madalaim lapsevanemate, vaba aja ja spordi pakkujate, kohaliku meedia ja vabatahtlike hulgas ning just sellest mitmekesisusest sõltub pikaajaline edu.

Tüüpiline muster illustreerib asja. Mitmes kogukonnas tahtsid koordinaatorid alustada väikese ringiga ja laiendada koostöövõrgustikku alles pärast noorteuuringut. Strateegia osutus takistuseks, sest uuringu hea läbiviimine nõudis juba laiemat võrgustikku. Esialgne eeldus, et lisapartnereid saab võita alles pärast uuringu tulemuste selgumist, pöördus vastandiks: ilma laia osaluseta oli uuringut juba esmalt raskem igakülgselt läbi viia. USA elluviimiskirjandus annab sama õppetunni teisest küljest, pühendades terve artikli strateegiatele koolide võitmiseks ja partneritena hoidmiseks, kui esimene lähenemine ei õnnestu (Fagan jt, 2009b).

Mitmekesine piirkonna meeskond annab otsustavaid eeliseid:

• erinevad erialased vaatenurgad ennetusele,
• juurdepääs erinevatele sihtrühmadele ja keskkondadele,
• laiem ressursside ja pädevuste valik,
• suurem legitiimsus kogukonnas,
• ennetuslähenemise sügavam kinnistumine.

Tulemuslik viis eri valdkondade osalejaid võita on alustada isiklikest vestlustest igas neist võtmeisikutega, vestlustest, mis tutvustavad CTC lähenemisviisi ja, mis veelgi olulisem, töötavad välja võimaliku kasu selle inimese enda asutusele. Nii ehitatakse üles koostöövõrgustik, mis hõlmab algusest peale koole, noorsootööd, tervishoidu, politseid, linnaplaneerimist ja lapsevanemate esindust.

Tulemuslik suhtlus koostöövõrgustikus

Meeskonnasisese suhtluse kvaliteet osutus kriitiliseks eduteguriks. Umbes pooled Saksamaa kogukondadest hindasid oma praegust suhtlust ebapiisavaks, mis mõjutas negatiivselt meeskonnavaimu, konfliktide sagedust ja lõpuks elluviimise kvaliteeti.

Edukal suhtlusel CTC kogukondades on need tunnused:

• kindel koosolekute rütm, mille järgi inimesed saavad plaane teha,
• selged rollid ja vastutusalad meeskonnas,
• läbipaistev otsuste ja järgmiste sammude dokumenteerimine,
• kanalite segu: kohapeal, veebis ja hübriidselt,
• lugupidav kultuur, mis võtab erinevaid vaatenurki tõsiselt.

Hübriidmudel töötab eriti hästi: igakuised kohapealsed kohtumised strateegilise töö jaoks, mida vahepeal täiendavad lühikesed veebiformaadid teavituste ja koordineerimise jaoks. Ühine digitaalne tööruum, kus on kõik asjakohased dokumendid, protokollid ja materjalid, toetab läbipaistvust ja aitab uutel liikmetel palju kiiremini orienteeruda.

Kust alustada

Kaheksa tegurit tõstatavad ilmselge küsimuse, kust alustada. Uurimistöö pakub selge suuna. Allolev tabel soovitab, millised tegurid väärivad CTC elluviimise igal etapil prioriteeti.

Märkus selle järjestuse kohta. See on suunis, mitte reegel. Kohalikud olud võivad õigustada teistsuguseid rõhuasetusi. Kõigil kaheksal tegural on ühine see, et neid ei tohiks vaadelda eraldi: need mõjutavad üksteist ja avaldavad suurimat mõju koos.

Koostöövõrgustiku enesehindamine

Järgmised kriteeriumid on mõeldud aitama koostöövõrgustikul oma elluviimist süstemaatiliselt paigutada. Need on koostatud nii, et neid saab läbi töötada ilma välise abita: käi läbi kõik viisteist kriteeriumi järjest ja märgi igaühe juures tase, mis on sinu kogukonna olukorrale kõige lähemal. Hinnang on sinu enda, ideaalis tehtud koos koostöövõrgustikus.

Ressursid ja struktuuriline kinnistumine

1. CTC koordineerimiseks kasutatav tööaeg:
   • vähem kui veerand ametikohast
   • veerand kuni vähem kui pool
   • pool kuni vähem kui kolm veerandit
   • kolm veerandit kuni vähem kui täisametikoht
   • täisametikoht või rohkem
2. Koordinaatori ametikoha rahastus on tagatud:
   • vähem kui üheks aastaks
   • ühest kuni kaheks aastaks
   • kolmeks aastaks
   • neljaks kuni viieks aastaks
   • rohkem kui viieks aastaks
3. Koordinaatoril on CTC töö jaoks oma eelarve:
   • ei
   • jah, kuid piiratud
   • jah, piisav

Osalus ja koostöövõrgustiku koosseis

4. Meie koostöövõrgustikus on esindajaid nii paljudest erinevatest valdkondadest:
   • üks või kaks valdkonda
   • kolm või neli
   • viis
   • kuus või seitse
   • kaheksa või rohkem
5. Lapsevanemad ja/või noored on CTC protsessi kaasatud:
   • üldse mitte
   • aeg-ajalt
   • korrapäraselt, nõuandvas rollis
   • aktiivselt panustades
   • koostöövõrgustiku alaliste liikmetena
6. Kohalikud otsustajad toetavad CTC protsessi: hinda skaalal 1 (üldse mitte) kuni 5 (väga tugevalt).

Suhtlus ja koostöö

7. Koostöövõrgustik kohtub:
   • ebakorrapäraselt, vajaduse korral
   • kord kvartalis
   • kord kuus
   • iga kahe kuni kolme nädala järel
   • kord nädalas
8. Kohtumiste vahel toimub struktureeritud infovahetus: hinda skaalal 1 (vaevalt) kuni 5 (väga hea).
9. Otsused, protokollid ja materjalid on kõigile liikmetele kättesaadavad:
   • ei, ainult vähestele
   • osaliselt või puudulikult
   • jah, täielikult

Ekspertiis ja tugi

10. Meeskond kasutab välise CTC tugiorganisatsiooni koolitust ja nõustamist:
    • mitte kunagi
    • harva
    • aeg-ajalt
    • sageli
    • korrapäraselt ja süstemaatiliselt
11. Liikmed mõistavad hästi riskitegurite ja kaitsetegurite kontseptsiooni: hinda skaalal 1 (vaevalt) kuni 5 (väga hea).
12. Meeskond oskab selgitada ja rakendada Catalano ja Hawkinsi sotsiaalse arengu mudelit: hinda skaalal 1 (vaevalt) kuni 5 (väga hea).

Avalik suhtlus ja kohalik kinnistumine

13. Kogukonnas on strateegia CTC töö kommunikeerimiseks:
    • ei
    • väljatöötamisel
    • jah, põhjalik
14. Ennetustöö kajastub kohalikus meedias:
    • mitte kunagi
    • harva (üks või kaks korda aastas)
    • aeg-ajalt (kolm või neli korda aastas)
    • korrapäraselt (iga kuu või kahe tagant)
    • sageli (kord kuus või sagedamini)
15. Kohalikud otsustajad tunnevad CTC protsessi ja toetavad seda: hinda skaalal 1 (vaevalt) kuni 5 (väga tugevalt).

Tulemuse lugemine. Automaatset punktisummat ei ole. Märgi iga kriteeriumi juures tase, mis kirjeldab sinu olukorda kõige paremini, ning vaata siis mustrit viies valdkonnas. Kus madalamad tasemed kogunevad? Need kogumid ütlevad rohkem kui ükski summa. Madalaimatel tasemetel olevad kriteeriumid märgivad järgmiste sammude lähtekoha ja ülaltoodud tabel seob iga teguri etapiga, kus see on kõige olulisem. Tasub lasta mitmel osalejal hinnang sõltumatult anda: erinevused nende vastuste vahel näitavad sageli täpsemalt, kus meeskonna sees arusaamad lahknevad. Korda harjutust kuue kuni kaheteistkümne kuu pärast ja võrdle seda esimese vooruga.

Enesehindamine on lähtepunkt üksikute tegurite lähemaks vaatlemiseks, mitte otsus. Kus see paljastab nõrkusi, saab teha sihipäraseid parandusi ja hinnata neid järgmises voorus. Kriteeriumid ja kaheksa tegurit põhinevad elluviimise soovitustel, mille Hannoveri Meditsiiniülikool CTC-EFF-ist tuletas (Walter jt, 2025).

Pilk tulevikku

Lähenemisviisi Communities That Care edukas elluviimine ei toimu iseenesest. See nõuab süstemaatilist tähelepanu siin esitatud kaheksale tegurile ja hea uudis on, et igaühe puhul on see miski, mille kallal kogukond saab tegutseda.

Mõjude osas on põhjust tagasihoidlikkuseks. CTC-EFF ei leidnud oma vaatlusperioodil statistiliselt olulisi süsteemitasandi mõjusid ja käitumuslikke mõjusid ei ole Euroopa kontekstis veel näidatud (Röding jt, 2026). Andmekogumine langes kokku COVID-19 pandeemiaga ja elluviimise edenemine CTC kogukondades oli vastavalt väike; autorid soovitavad seetõttu pikemat vaatlusperioodi, enne kui süsteemimõjude küsimusele saab vastata. USA uuring oma rahastatud koordinaatorite ja viieaastase toega jääb võrdluspunktiks selle kohta, mida hästi ressurssidega kaetud elluviimine saavutada suudab, ning Saksamaa uuring on seni selgeim näide sellest, mis juhtub, kui neid ressursse napib.

Kogukondadele, kes CTC-d kasutusele võtavad või arendavad, tasub vaadata olemasolevaid näiteid ja vahetada korrapäraselt kogemusi teiste CTC piirkondadega. Organisatsioonid, kes pakuvad Euroopas CTC koolitust ja tuge, on olemas just selleks. Strateegilise lähenemise ja nende tegurite järjekindla tähelepanuga võib CTC saada võimsaks vahendiks laste ja noorte psühhosotsiaalse tervise jaoks sinu kogukonnas.

Viited

Arthur, M. W., Hawkins, J. D., Brown, E. C., Briney, J. S., Oesterle, S., & Abbott, R. D. (2010). Implementation of the Communities That Care prevention system by coalitions in the Community Youth Development Study. Journal of Community Psychology, 38(2), 245–258. https://doi.org/10.1002/jcop.20362

Birgel, V., Röding, D., Reder, M., Soellner, R., & Walter, U. (2023). Contextual effects of community capacity as a predictor for adolescent alcohol, tobacco, and illicit drug use: A multi-level analysis. SSM – Population Health, 24, 101521. https://doi.org/10.1016/j.ssmph.2023.101521

Birgel, V., Walter, U., & Röding, D. (2025). Relating community capacity to the adoption of an evidence-based prevention strategy: A community-level analysis. Journal of Public Health, 33(8), 1755–1764. https://doi.org/10.1007/s10389-023-02159-x

Fagan, A. A., Hanson, K., Hawkins, J. D., & Arthur, M. W. (2008). Bridging science to practice: Achieving prevention program implementation fidelity in the Community Youth Development Study. American Journal of Community Psychology, 41(3–4), 235–249. https://doi.org/10.1007/s10464-008-9176-x

Fagan, A. A., Hanson, K., Hawkins, J. D., & Arthur, M. W. (2009a). Translational research in action: Implementation of the Communities That Care prevention system in 12 communities. Journal of Community Psychology, 37(7), 809–829. https://doi.org/10.1002/jcop.20332

Fagan, A. A., Brooke-Weiss, B., Cady, R., & Hawkins, J. D. (2009b). If at first you don’t succeed … keep trying: Strategies to enhance coalition/school partnerships to implement school-based prevention programming. Australian & New Zealand Journal of Criminology, 42(3), 387–405. https://doi.org/10.1375/acri.42.3.387

Fagan, A. A., Arthur, M. W., Hanson, K., Briney, J. S., & Hawkins, J. D. (2011). Effects of Communities That Care on the adoption and implementation fidelity of evidence-based prevention programs in communities: Results from a randomized controlled trial. Prevention Science, 12(3), 223–234. https://doi.org/10.1007/s11121-011-0226-5

Feinberg, M. E., Greenberg, M. T., & Osgood, D. W. (2004). Readiness, functioning, and perceived effectiveness in community prevention coalitions: A study of Communities That Care. American Journal of Community Psychology, 33(3–4), 163–176. https://doi.org/10.1023/b:ajcp.0000027003.75394.2b

Feinberg, M. E., Bontempo, D. E., & Greenberg, M. T. (2008a). Predictors and level of sustainability of community prevention coalitions. American Journal of Preventive Medicine, 34(6), 495–501. https://doi.org/10.1016/j.amepre.2008.01.030

Feinberg, M. E., Ridenour, T. A., & Greenberg, M. T. (2008b). The longitudinal effect of technical assistance dosage on the functioning of Communities That Care prevention boards in Pennsylvania. The Journal of Primary Prevention, 29(2), 145–165. https://doi.org/10.1007/s10935-008-0130-3

Gloppen, K. M., Arthur, M. W., Hawkins, J. D., & Shapiro, V. B. (2012). Sustainability of the Communities That Care prevention system by coalitions participating in the Community Youth Development Study. Journal of Adolescent Health, 51(3), 259–264. https://doi.org/10.1016/j.jadohealth.2011.12.018

Quinby, R. K., Hanson, K., Brooke-Weiss, B., Arthur, M. W., Hawkins, J. D., & Fagan, A. A. (2008). Installing the Communities That Care prevention system: Implementation progress and fidelity in a randomized controlled trial. Journal of Community Psychology, 36(3), 313–332. https://doi.org/10.1002/jcop.20194

Röding, D., Reder, M., Soellner, R., Birgel, V., Stolz, M., Groeger-Roth, F., & Walter, U. (2023). Evaluation des wissenschaftsbasierten kommunalen Präventionssystems Communities That Care: Studiendesign und Baseline-Äquivalenz intermediärer Outcomes [Evaluation of the science-based community prevention system Communities That Care: Study design and baseline equivalence of intermediate outcomes]. Prävention und Gesundheitsförderung, 18(3), 316–326. https://doi.org/10.1007/s11553-022-00972-y

Röding, D., von Holt, I., Decker, L., & Walter, U. (2026). Early effects of Communities That Care on system transformation: A non-randomized community trial in Germany. Prevention Science. https://doi.org/10.1007/s11121-026-01961-9

Shapiro, V. B., Hawkins, J. D., & Oesterle, S. (2015). Building local infrastructure for community adoption of science-based prevention: The role of coalition functioning. Prevention Science, 16(8), 1136–1146. https://doi.org/10.1007/s11121-015-0562-y

von Holt, I., Decker, L., Ünlü, S., Walter, U., & Röding, D. (2025). Factors influencing the effectiveness of Communities That Care in Germany: A meta-analysis. European Journal of Public Health, 35(Suppl. 4), ckaf161.173. https://doi.org/10.1093/eurpub/ckaf161.173

Walter, U., Röding, D., Ünlü, S., Decker, L., & von Holt, I. (2025). Handlungsempfehlungen für die Implementation von Communities That Care [Recommendations for the implementation of Communities That Care]. Hannover Medical School. https://wegweiser-gruene-liste.de/fileadmin/user_upload/wwgl/PDFs/CTC-Handlungsempfehlungen.pdf