Youth Endowment Fundi tellitud uuringute süntees Inglismaal ja Walesis on esimene, mis uurib süstemaatiliselt, kas Communities That Care vähendab noorte vägivalda. Tulemused: CTC piirkondades on vägivalda umbes kümme protsenti vähem, kuid see hinnang jääb napilt alla statistilise olulisuse piiri; muu õigusrikkumise puhul mõõdetavat mõju ei ole; lisaks on esitatud selged soovitused elluviimiseks ning otsus CTC tellimise kohta Ühendkuningriigis, mida tasub täies mahus lugeda.
Miks see ülevaade on teistsugune
Paljud uuringud on käsitlenud Communities That Care ennetussüsteemi tulemuslikkust, eelkõige uimastite tarvitamise ennetamisel. Puudu oli uuringute süstemaatilisest sünteesist, mis keskenduks vägivallale ja noorte õigusrikkumistele. Selle lünga täidab novembris 2025 Youth Endowment Fundi nimel avaldatud ülevaade (Valdebenito jt, 2025).
Youth Endowment Fund asutati 2019. aastal Ühendkuningriigi siseministeeriumi 200 miljoni naelsterlingi suuruse fondikapitaliga. Selle ülesanne on selgitada välja, mis noorte vägivalla ennetamisel tegelikult toimib, ja viia see teadmine praktikasse. Selle ülesande raames tellis fond Sara Valdebenito juhitud uurimisrühmalt rahvusvahelise CTC uuringute süstemaatilise hindamise.
Otsustav punkt: ülevaade uuris ainult seda, kas CTC vähendab noorte vägivalda ja õigusrikkumisi. Muud olulised valdkonnad, kus CTC-l on mõju, näiteks uimastite tarvitamine või vaimne tervis, analüüsi ei kuulunud. Tulemused on seega oluline osa pildist, mitte pilt CTC tulemuslikkusest tervikuna.
Meetod: mida uuriti ja kuidas
Uurimisrühm ühendas kaks meetodit.
Mõjuuuringute kvantitatiivne süntees
Rühm otsis teadusandmebaasidest süstemaatiliselt uuringuid, mis võrdlesid CTC piirkondi võrdluspiirkondadega ja registreerisid tulemusena vägivalla või õigusrikkumise. Arvesse võeti järgmised tulemusnäitajad:
- noorte enda esitatud andmed vägivaldse käitumise kohta, nii toimepanijana kui ohvrina
- politsei registreeritud õigusrikkumised, näiteks kehaline väärkohtlemine, rööv või vara kahjustamine
- vahistamised või süüdimõistmised vägivallategude eest
Leitud uuringud koondati statistiliselt mitmetasandilise metaanalüüsiga. See meetod arvestab, et mitu publikatsiooni põhineb sageli samadel andmetel, näiteks siis, kui pikiuuringut avaldatakse aastate jooksul korduvalt. Nii ei moonuta sõltuvad leiud üldtulemust.
Elluviimisuuringute narratiivne ülevaade
Lisaks analüüsis rühm 24 publikatsiooni CTC praktilise elluviimise kohta. Selle kvalitatiivse analüüsi eesmärk oli selgitada, millised tingimused edu soodustavad, millised takistused tekivad ja millised strateegiad on end õigustanud.
Tõendusbaas: neli sõltumatut uuringut kahest riigist
Põhjalikust otsingust hoolimata vastas kaasamiskriteeriumidele vaid neli sõltumatut mõjuuuringut. Need neli uuringut olid siiski dokumenteeritud kokku 13 publikatsioonis, sest nende pikaajalisest mõjust anti aru mitme aasta jooksul. Ükski uuring ei pärinenud Ühendkuningriigist: ülevaate enda koondtabeli järgi on mõjuuuringute haru publikatsioonidest üksteist pärit Ameerika Ühendriikidest ja kaks Austraaliast ning elluviimise haru publikatsioonidest üheksateist Ameerika Ühendriikidest, kolm Austraaliast ja kolm Madalmaadest.
(Hawkins jt, 2008 ja hilisemad): metoodiliselt tugevaim uuring, juhuslikustatud kontrollitud uuring. Seitsmest USA osariigist valiti juhuslikult kakskümmend neli väikelinna, mis jaotati CTC rühma või võrdlusrühma. Uuring kestab alates 2003. aastast ja andis kuus kaasatud 13 publikatsioonist.
Pennsylvania uuring (Chilenski jt, 2019): kvaasieksperimentaalne uuring, kus CTC piirkondi võrreldi statistiliselt sarnaste kontrollpiirkondadega.
Bronzeville'i uuring Chicagos (Gorman-Smith jt, 2024): ainus uuring suurlinna keskkonnast, kus sotsiaalne ebasoodsus on suur. Siin kohandati CTC peamiselt afroameeriklastest elanikega elupiirkonna erilistele oludele.
Victoria uuring (Toumbourou jt, 2019): ainus uuring väljaspool Ameerika Ühendriike. See uuris, kas CTC lähenemisviis on Austraalia kontekstis ülekantav.
Põhitulemused
Mida uuringute süntees teeb ja mida see tulemuste jaoks tähendab
Üksikud uuringud võivad näidata positiivseid mõjusid ja need ka näitasid. Miks ei ole siis sünteesi üldtulemus ühene?
Uuringute süntees koondab mitu uuringut ja kontrollib, kas mõju püsib erinevates kontekstides. See on rangem proov kui ükski üksik uuring: kui CTC toimib sarnaselt Pennsylvanias, Chicagos ja Austraalias väga erinevates oludes, on leid vastupidavam.
Just siin peitubki raskus. Neli uuringut erinevad oluliselt nii keskkonna (maa- ja linnapiirkond), CTC elluviimise viisi kui ka tulemuste poolest. Ülevaates on koguheterogeensus 73% ja tulevase uuringu ennustusvahemik ulatub suhtelisest riskist 0,65 kuni 1,32, see tähendab suurest kasust kuni võimaluseni, et kasu puudub. See hajuvus muudab koondatud mõju statistiliselt ebakindlamaks, kuigi üksikud uuringud andsid positiivseid leide ka eraldi.
Koondtulemus ei lükka üksikuid uuringuid ümber. See ütleb, et nelja väga erineva elluviimise põhjal ei suutnud ülevaade tõendada, et mõju vägivallale erineb usaldusväärselt nullist, ning et CTC saavutatu ulatus näib sõltuvat kohalikest oludest.
Üldmõju: seitse protsenti vähem vägivalda ja õigusrikkumisi
Kõiki uuringuid koondades oli CTC piirkondade noortel vägivalla ja õigusrikkumise risk umbes seitse protsenti madalam kui võrdluspiirkondades: suhteline risk 0,93, 95% usaldusvahemik 0,84–1,02, põhineb 41 efekti suurusel 13 publikatsioonist. Uuringutevahelise erinevuse tõttu ei küüni see tulemus statistilise olulisuse tavapärase piirini, mis oli kontekstide erinevust arvestades oodatav.
Vägivald ja üldine õigusrikkumine: erinev mõju
Kahte tulemusnäitajat eraldi vaadates ilmneb õpetlik muster.
Vägivallanäitajad: siin oli riski vähenemine selgem, umbes kümme protsenti (suhteline risk 0,87, usaldusvahemik 0,75–1,01, seitsmest uuringust ja 22 efekti suurusest). Uuringutevahelisest erinevusest hoolimata jäi see leid statistilise olulisuse piirist napilt alla (p = 0,07).
Üldine õigusrikkumine: sellise käitumise nagu vargus, vandalism või antisotsiaalne käitumine puhul mõõdetavat mõju ei olnud (suhteline risk 0,97, usaldusvahemik 0,86–1,13).
Erinevust tasub tähele panna: CTC näib olevat tulemuslikum raske käitumise kui kergemate vormide ennetamisel. Üks võimalik seletus on, et vägivalla ennetamine nõuab struktuurset muutust kogukonna tasandil, ja just seda CTC taotlebki.
Elluviimine linnas: Chicago näide
Chicago Bronzeville'i uuring (Gorman-Smith jt, 2024) väärib erilist tähelepanu. Erinevalt teistest uuringutest viidi see läbi suurlinna keskkonnas, kus sotsiaalne ebasoodsus on suur. Uurimisrühm kohandas CTC lähenemisviisi kohalikele oludele ja pani erilise rõhu kohalike partnerite organisatsioonilise suutlikkuse kasvatamisele. Tulemuseks oli politsei registreeritud õigusrikkumiste, sealhulgas varavastaste süütegude, röövi, raske kehavigastuse tekitamise, tulistamiste ja tapmiste riski vähenemine üheksa protsenti.
Mida mõju praktikas tähendab
Vägivallariski kümneprotsendiline vähenemine kõlab abstraktselt. Mida see tähendaks kogukonnale?
Puhtalt illustreeriv näide: võtame linna, kus on 10 000 noort vanuses kaksteist kuni kaheksateist ja kus näiteks 400 neist satub aasta jooksul politsei vaatevälja vägivallategude pärast. Kümneprotsendiline vähenemine tähendab 40 toimepanijat vähem ja vastavalt vähem ohvreid. Viie aasta jooksul teeb see kokku umbes 200 ära hoitud juhtumit.
Nende numbrite taga on noored, kes ei saa karistusregistri kannet; ohvrid, keda on kahjust säästetud; pered, kes ei pea elama vägivallateo tagajärgedega; ja kogukond, kus noored kasvavad turvalisemalt.
Ülevaate soovitused
Leidudest tuletavad autorid konkreetsed soovitused.
Elluviimiskoha valikust
Valida ennetusele avatud keskkond: CTC areneb seal, kus poliitikud ja ametnikud on ennetusele vastuvõtlikud ning eraldavad selleks sobivad ressursid.
Tugineda olemasolevatele struktuuridele: edukad elluviimised saavad kasu olemasolevatest koostöövormidest ja tulemuslike programmide pakkumisest. Kus need puuduvad, on vaja pikemat ettevalmistusaega.
Valida mõistlikud piirkonna piirid: CTC piirkonnad peaksid ühtima haldusstruktuuridega. See lihtsustab rahastamist ja koostööd.
Elluviimisest
Kindlustada koordineerimise rahastus: koordinaatori ametikoha rahastus on eriti kriitiline. Kui see kaob, lagunevad CTC koostöövõrgustikud sageli ka siis, kui sisuline töö sujus hästi.
Investeerida koolitusse: võtmeisikute ja koostöövõrgustiku liikmete osalemine CTC koolitustel osutus keskseks toimivaks osaks. See soodustab teadusel põhineva ennetuse mõistmise omaksvõttu, mida uuringud nimetavad CTC mõju kõige olulisemaks vahendavaks teguriks.
Tagada pidev tugi: pikaajaline professionaalne tugi on rakendustäpsuse jaoks otsustav.
Lubada kohandamist: mõõdukas kohandamine kohalikele oludele teeb elluviimise lihtsamaks, kui põhikomponendid säilivad.
Teadaolevate lõksude vältimine
Uuringud tuvastasid korduvad takistused: CTC pikaajalise protsessi vähene vastuvõtt, raskused oluliste partnerite (eelkõige koolide) kaasamisel, konkurents olemasolevate algatustega ja, eriti väljaspool Ameerika Ühendriike, vastava sihtrühma jaoks tulemuslike programmide puudumine.
Otsus ja kuidas seda lugeda
Selle ülevaate põhjal hindab fondi tööriistakast CTC väikese mõjuga, väga madala kindlusega ja suure kuluga ning soovitab Inglismaa ja Walesi tellijatel: „do not commission or scale new CtC programmes until further research demonstrates that the approach can be delivered effectively in the UK context.“
Selle otsuse kohta tasub teada kahte asja. Esiteks, ükski koondatud uuring ei pärinenud Ühendkuningriigist; mure puudutab elluviidavust keskkonnas, kus CTC pole 2009. aastast alates toiminud ja mida hinnati viimati 2000. aastate keskel, mitte mudelit ennast. Teiseks, koondhinnang osutab samas suunas kui kõik teised tõendite lehel käsitletud uuringud; seda, et mõju erineb usaldusväärselt nullist, ei suutnud ülevaade olemasolevate uuringute põhjal tõendada.
See süntees on esimene, mis uurib süstemaatiliselt, kas CTC vähendab noorte vägivalda ja õigusrikkumisi. Tulemused viitavad mõjule, eriti vägivallale. Tõendusbaas põhineb neljal sõltumatul uuringul ja vajab edasist uurimist, ideaalis Euroopa oludes, kus mitu ülevaates nimetatud lõksu – eelkõige tõendatud programmide nappus – on viimastel aastatel leidnud lahendust riiklike ennetusprogrammide registrite kaudu. Meie arvates on ülevaade õiglane väljakutse ja õige vastus sellele on Euroopa tõendusmaterjal, mitte selle tagasilükkamine. Saksamaa loob seda CTC-EFF-iga, Rootsi, Eesti ja Iirimaa rajavad selleks uuringubaasi ning Horvaatia annab oma panuse uuringu- ja elluviimistõenditega; riigilehed näitavad, kus.
Viited
Chilenski, S. M., Frank, J. L. & Fagan, A. A. (2019). Pennsylvania’s Communities That Care prevention system: Planning, initial implementation, and student outcomes. Community Development, 50(1), 24–45.
Gorman-Smith, D., Cosey-Gay, F., Henry, D. B., Wright, E. M., Quinn, C. & Tolan, P. (2024). Adapting Communities That Care for urban violence prevention: The Bronzeville experience. Journal of Urban Health, 101(5), 864–878.
Hawkins, J. D., Catalano, R. F., Arthur, M. W., Egan, E., Brown, E. C., Abbott, R. D. & Murray, D. M. (2008). Testing Communities That Care: The rationale, design and behavioral baseline equivalence of the Community Youth Development Study. Prevention Science, 9(3), 178–190.
Toumbourou, J. W., Rowland, B., Williams, J., Smith, R. & Patton, G. C. (2019). Community intervention to prevent adolescent health behavior problems: Evaluation of Communities That Care in Australia. Health Psychology, 38(6), 536–544.
Valdebenito, S., Baidawi, S., Rankin, S., Jiang, J., Smith, S., Lewis, J. & Shlonsky, A. (2025). Communities That Care: Toolkit technical report. Youth Endowment Fund / National Children’s Bureau. youthendowmentfund.org.uk/toolkit/communities-that-care